Kui keskkonnasõbralik on liitiumioonaku?

Rohelise, keskkonnasõbraliku ja vähese CO2-heitega elustiili propageerimine on alati olnud minu riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärk. Eriti viimastel aastatel on paljude soodsate poliitikate (nt riikliku topeltsüsiniku) edendamisel kiiresti arenenud uus energiaakude turg, mis vastab rohelise arengu kontseptsioonile. Sellises olukorras on liitium-ioonakud tekkinud erinevates valdkondades, seega milline on liitium-ioonakude keskkonnakaitse?

Esiteks on liitiumioonakud paremini kooskõlas minu riigi uute energiarohelise arendamise nõuetega. Pliiakud sisaldavad pliiühendeid, mis pärast lekkimist saastavad tõsiselt keskkonda. Pliiakud sisaldavad raskemetalle nagu elavhõbe, plii, kaadmium ja nikkel, aga ka elektrolüütide lahuseid nagu happed ja leelised, mis on erineval määral inimorganismile ja ökoloogilisele keskkonnale kahjulikud. Liitium-ioonakude tootmisviis on alati propageerinud rohelist ja keskkonnakaitset ning on keskkonnasõbralikum ringlussevõtu ja utiliseerimise osas ning on rohkem kooskõlas uue energia riikliku rohelise arendamise nõuetega.

Teiseks, liitium-ioonakudes kasutatavate keemiliste toorainete hulka kuuluvad liitiumraudfosfaat, liitiumnikkel-koobaltmanganaat, liitium-nikkel-koobalt-aluminaat, grafiit jne. Nende hulgas ei sisalda liitiumraudfosfaat põhimõtteliselt raskemetalle ega lenduvaid aineid ega muid komponente ning seda on lihtne taaskasutada ja akudeks töödelda. Sellel on väiksem keskkonnamõju ja seda võib nimetada keskkonnasõbralikuks akuks.

Kolmandaks on liitiumioonakudel neli põhimaterjali, nimelt positiivne elektrood, negatiivne elektrood, eraldaja ja elektrolüüt. Nende hulgas on LiPF6 kõige laialdasemalt kasutatav elektrolüüt kaubanduslikes liitiumioonakudes. Sellel on hea elektrijuhtivus ja elektrokeemiline stabiilsus ning see visatakse ära. Akul on suurepärased omadused, nagu lihtne käsitsemine ja suhteliselt väike mõju ökoloogilisele keskkonnale. Seetõttu on liitium-ioonakud võrreldes tavaliste akudega keskkonnasõbralikud.